teisipäev, 27. juuli 2010

Live Your Life... !


Tereee... :) Vot ei vabandagi seekord, kuna see nagunii midagi ei päästa.. :) Võtan parem kohe härjal sarvist kinni..

Juba rohkem kui 2 kuud on möödunud mu eelmisest postitusest, kuid ega te siin väga paljust ilma ei ole jäänudki..


Endiselt töötan sama farmeri all, kuid nüüdsest tema teises farmis, mis asub kuskil 40km kaugusel eelmisest. Kuna avokaadode hooaeg sai läbi, siis kolisime ka oma asjad siia teise farmi.. kus seadsime end õdusalt sisse ühte plekist seinadega KUURI.. :D Esmapilgul veidi eemaletõukav "uus kodu", on nüüdseks (pärast põhjalikku küürimist) täiesti elamiskõlbulikuks muutunud ja mis peamine - farmer lubab meil siin TASUTA elada! Nagu ma vist varem juba maininud olen, on siin farmis lisaks avokaadodele ka banaaniistandus, kus me ka peamise aja oma tööpäevast veedame. Kuna me Jackoga oleme juba päris pikalt sama farmeri all töötanud, siis on ka me tööülesannet põld avardunud. Erinevad traktorid on juba igapäevased töövahendid; banaanikobarate üksinda "humpimine" (korjamine) ning puude langetamine ei valmista mingeid probleeme ning seda vasaku käega; ühe käega traktori juhtimine ja samal ajal teise käega umbrohu spray'mine/pritsimine on nohu; uue niisutussüsteemi paigaldamine käib kinnisilmi.. ühe sõnaga - Chuck Norris.. värise!







Aitab nüüd tööjutust! Ega me siia tööle ei tulnud..


Nagu eelmises postituses mainitud, siis käisime farmer Paul'i ja tema naise Sarah'ga telkimas..

4. juunil asusime teele Cooktowni lähistel asuva Archer's Point'i poole. Tegemist on ühe superilusa poolsaare laadse rannaribaga, kus kunagise kullapalaviku ajal asus sadamakai, mida meie seekord kalastamiseks kasutasime.. Teel sinna ja tagasi, külastasime ka erinevaid vihmametsi ja aborigeenide linnakuid ning ka legendaarset Lion's Den'i pubi. Ühe öö veetsime veel kuskil karavanpargis, mille nimi mul parasjagu meelde ei tule...


Kuna see Archer's Point oli vägagi mõnus koht lihtsalt olesklemiseks, siis sõitsime sinna ka järgmisel ndlavahetusel, et natuke oma uimedega sõpru kimbutada ja rannas lõkkel vorste sussutad..


Nii.. vahepeal sai mõni nädal tööd jälle vihutud ning ühel nädalavahetusel rentisime Jackoga omale auto, et 70km kaugusel olevat Cairns'i linna külastada. Autoks valisime Toyota Starlet'i (35 daala 24h, pluss 20 taala bensu peale..- pole paha ! ), mis meid vägagi edukalt teenis.. Esialgu oli harjumatu roolivõimu puudumine ning muidugi ka see, et rooli oli keegi kõrvalistuja ette sokutanud, ja et kõik vastutulevad autot sõitsid vastassuunavööndis.. :P plussiks oli vähemalt automaatkäigukasti olemasolu.. :) Cairns'is ööbisime kuulsas Gilligans'i bäkkpäkkeris ning tutvusime muidugi ka lähemalt Cairns'i ööeluga..




Nii.. järgmine märkimisväärne sündmus oli vast 17. juulil, Mareeba Rodeo külastamine. Tegemist oli Queenslandi osariigi suurima rodeoga, mis hõlmas endas ka päris korralikku tivoliparki. Meie Taaviga julgesime, pärast pikka kaalumist, ära käia ainult kummituste raudteel.. :D Rodeo võistlus oli seekord meeskondlik, kus omavahel võistlesid kohalik Queensland'i meeskond ning New South Wales'i pulliratsanikud.. Lõpptulemuseks oli see, et rahvast oli murdu ja NSW võitis. Vot.


"KES EI TÖÖTA - SEE EI SÖÖ!!!" (peenikesel toonil).. ehk siis jälle töötasime sutsu.


24. juulil pakkisime oma kompsud siin farmis kokku, et minna tööle Ayr'i linnakesse arbuuse ja kõrvitsaid korajama. Kuna meie farmer, Paul, oli minemas sõpradega Airlie Beachilt nädalaks ajaks purjetama, siis saime meiegi tema autoga Airlie Beach'ile, mis asub täitsa Ayr'i küljeall.. ja kuna töö alguseni uues farmis, oli mõned päevad aega, siis otsustasime selles imelises rannakuurordis mõne päevad veeta.. Nagu telefonivestlusest uue farmeriga selgus, siis ei pruukinudki meil seal uues farmis väga palju tööd olla, millest tulenevalt otsustasime Paul'i ära oodata ja temaga vanasse farmi tagasi tööle minna.. ehk siis õnneks või kahjuks, olime "sunnitud" veetma ühe nädala selles paradiisis.. :P Kuna Airlie Beach asub kohe Great Barrier Reef'i (Suure Korallrahu) külje all, siis otsustasime minna kahepäevasele purjekakruiisile ümber Whitsunday saarte, mis hõlmas endas ka snorgedamist ning sukeldumist Great Barrier Reef'il! Esimene õhtupoolik möödus jahil pidutsedes, järgmisel hommikul jäime ankrusse Whitsunday saare äärde, et külastada kuulsat Whiteheaven Beach'i. Tegemist on maailma kõige puhtama ja valgema liivaga rannaga (98% Silica). Seal samas lähedal asub väike saar, kus on teadaolevalt kõige rohkem madusid, ühe ruutmeetri kohta maailmas.. lihtsalt teadmiseks :) Pärastlõunal oligi aeg minna esmalt snorgeldama ning seejärel sukelduma.. Kuna ma ei olnud eales isegi mitte snorgeldanud, siis oli minu jaoks see õhtupoolik üks meeldejäävamaid, minu elus! Karp jäi lahti juba snorgeldades (õnneks oli snorkel/toru suus :P).. ja kui lõpuks mulle õhuballoon selga pandi ja hädavajalikud näpunäited (allveesuhtlus jne.) antud said, siis oligi aeg minna elus esimest korda sukelduma.. Peab mainima, et see kogemus oli midagi uskumatut.. olla 6 meetri sügavusel veeall ning näha seda maailma, mis seal all oli - kirjeldamatu! Lisaks instruktorile, oli meiega veeall kaasas ka üks venelasest fotograaf, kes meie veealust trippi filmis ning minul oli kaasas ühekordne veealunefotokas.. loodetavasti näete neidki jäädvustusi peagi.. Kõige parem, kogu selle asja juures, oli see, et meie Jackoga olime ühed vähesed, kellele esimene sukeldumine oli TASUTA! Ärge küsige miks.. me ka ei tea..:) Peab tõdema, et see nädal, oli kui mitte parim, siis üks paremaid nädalaid minu elus kindlasti..! :) Peab mainima, et nüüd saan ma oma endisest töökaaslasest aru, miks ta pidevalt sukeldumas käib-jah, Grete.. see on nakkav! Ja olen õnnelik, et see just Great Barrier Reef'il toimus, mis muideks on ainus elusorganism, mis on nähtav avakosmosest ning on üks seitsmest maiilmaimest..


Peab tunnistama, et pärast 8-tunnist tagasisõitu farmi, ning hommikul 6.30 tööle minnes, oli kerge kass peal küll... :S :D.


Nüüd ongi aeg juba nii kaugele jõudnud, et kalendrisse vaadates, peab tõdema, et viisa aegumiseni, on jäänud kõigest 27 päeva.. Praegu enam muid suuri plaane polegi, kui tööd rabada, et koju saaks lennata.. :D Jah.. peab tunnistama, et see seiklus on jõudmas otsakorrale..


Okei.. vabandan siiski.., et: pole vahepeal mahti saanud blogi trükkida, et igas lauses on ligi 14 koma, et sõnade järjekord on vale, ja et oma eesti keele õpetajalehäbi teen - vähemalt ÜRITAN selle blogiga lõpuni jõuda! :)


Karta on, et järgmine ja võimalik, et ka viimane postitus, ilmub siia juba Eestimaa pinnalt kirjutades.. (mis peaks juhtuma kuskil septembri alguses).


Elame näeme-näeme elame!

HAPPY DAYS!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar